Psühholoogiline tugi – kuidas mõista ja hoida oma vaimset tervist

Kuidas inimene end igapäevaselt tunneb

Igaüks kogeb elu jooksul perioode, mil tuju ja enesetunne kõiguvad. Mõni päev tundub kõik ladusalt kulgevat, teisel päeval aga võib pisimgi mure või pinge tunduda üle jõu käiv. Sellised emotsionaalsed muutused on inimlikud ja loomulikud, kuid kui need hakkavad igapäevaelu segama, on oluline endale märku anda: „Midagi vajab tähelepanu.“

Miks emotsioonid kõiguvad

Emotsioonide kõikumine võib olla seotud väga erinevate põhjustega – stress, töökoormus, keerulised suhted või lihtsalt unepuudus. Mõnikord võib väike pinge kuhjuda ja kasvada suureks ärevuseks või väsimuseks. Näiteks võib inimene tunda, et ta on hommikul energiline ja rõõmsameelne, kuid juba lõunaks on tekkinud ärritus ja kurnatus. Kui selline olukord kordub pikalt, hakkab see mõjutama nii töövõimet kui ka suhteid.

Kui tööl või kodus on asjad ummikusse jooksmas

Tööstress on tänapäeval üks levinumaid põhjuseid, miks inimesed tunnevad end emotsionaalselt kurnatuna. Tähtajad, ootused ja pidev surve võivad viia olukorrani, kus töö tundub ainult kohustusena ning rõõmu ja rahulolu enam ei paku. See võib avalduda keskendumisraskuste, uneprobleemide või isegi füüsiliste kaebustena, nagu peavalud või lihaspinged. Kui märkad, et töökoormus hakkab mõjutama ka kodust elu, tasub sellele tõsiselt tähelepanu pöörata.

Oluline on meeles pidada, et ka pereelu toob kaasa pingeid. Laste kasvatamine, nendega suhtlemine ja nende vajaduste täitmine võib vahel kurnata samamoodi nagu tööülesanded. Samuti võivad pinged tekkida partneri või vanematega suhtlemisel, kui ootused ja arusaamad lähevad lahku. Nii töö- kui ka pereelu stress kuhjub tihti üheaegselt ning võib viia selleni, et inimene tunneb end täiesti tühjaks pigistatud. Just seetõttu on oluline osata märgata, millal keha ja meel vajavad puhkust või professionaalset tuge.

Mida inimene saab ise teha

Enne kui otsustada psühholoogi poole pöörduda, on mitmeid samme, mida saab ise proovida:

  • Regulaarne uni ja puhkus. Hea unerežiim taastab vaimset tasakaalu.
  • Liikumine. Isegi lühike jalutuskäik värskes õhus aitab meeleolu parandada.
  • Avatud suhtlus. Jagada oma muresid sõbra või lähedasega võib juba iseenesest tuua kergendust.
  • Piiride seadmine. Õppida ütlema „ei“, et mitte võtta enda peale liigseid kohustusi.

Need lihtsad sammud aitavad hoida emotsionaalset tasakaalu ja tugevdavad enesetunnet.

Millal pöörduda psühholoogi poole

Kui tunnete, et emotsioonide kõikumine või stress ei allu enam teie enda pingutustele, võib olla aeg otsida professionaalset tuge. Psühholoog aitab aru saada, mis peitub pideva väsimuse, ärevuse või kurvameelsuse taga. Samuti annab ta tööriistu, kuidas oma mõtteid ja tundeid paremini juhtida.

Psühholoogiline nõustamine võib olla vajalik siis, kui:

  • tunnete end pikemat aega masendununa või lootusetuna,
  • ärevus ja muremõtted segavad und või igapäevaelu,
  • tööstress on muutunud väljakannatamatuks,
  • soovite leida paremaid viise oma emotsioonidega toimetulekuks.

Kuidas psühholoog saab aidata

Psühholoogi vastuvõtul on teil turvaline ruum, kus arutada oma muresid ilma hinnanguteta. Spetsialist aitab märgata mõttemustreid ja käitumisi, mis võivad emotsionaalseid raskusi süvendada. Samuti õpetab ta praktilisi tehnikaid, kuidas stressiga toime tulla ja kuidas oma vaimset vastupidavust tugevdada.


Kui tunnete, et vajate tuge või ei soovi oma muresid üksi kanda, võtke julgelt ühendust psühholoog Julia Solntsevaga. Koos on võimalik leida lahendused, mis aitavad taastada tasakaalu ja elurõõmu.